Shiga-toksiini tootva E.coli O157, O26, O111, O103, O145 ja O104:H4 uuringutest
 
27.märts 2013
 
Toidu mikrobioloogilisi kriteeriume puudutavat määrust (EÜ) nr 2073/2005 on täiendatud Shiga-toksiini tootva E.coli (STEC) kriteeriumite osas. Alates 1. juulist 2013 peavad idandeid tootvad toidukäitlejad teostama eelkontrolli seemnepartiide esinduslikest valimitest ning võtma proove STECi ja Salmonella spp olemasolu kindakstegemiseks etapis, kus nende mikroobide tuvastamise tõenäosus on kõige suurem.
 
Taustainfo
Escherichia coli bakterid kuuluvad lindude ja imetajate seedetrakti normaalsesse mikrofloorasse. Teatud bakteritüved võivad põhjustada samas aga ka loomade ja inimeste tõsist haigestumist. Sõltuvalt nende virulentsusmehhanismidest, jaotatakse need E.coli tüved erinevatesse patogeensusrühmadesse. Shiga-toksiine tootvaid E.coli baktereid (STEC) iseloomustab võime toota tsütotoksiine, mis pärsivad eukarüootsetes rakkudes valgusünteesi. Neid toksiine on nimetatud kas verotsütotoksiinideks (VT) või Shiga-toksiinideks (STX), kuna need on väga sarnased Shigella dysenteriae bakteri poolt toodetava toksiiniga.
Inimene nakatub tavaliselt kas puutudes otseselt kokku nakkustekitajat kandvate loomadega (põhiliselt mäletsejalistega) või tarbides korralikku kuumtöötlust mitteläbinud loomset päritolu toitu. STEC leidumise allikateks võivad olla ka puu- ja köögiviljad, kuid bakteri leidumine nendes toiduainetes on palju harvem. 2011.aasta varasuvel vallandus Saksamaal laiaulatuslik haiguspuhang, mille põhjuseks olid E.coli O104:H4 bakteriga saastunud põld-lambaläätse idandid. See haiguspuhang oli ka ajendiks, miks Euroopa Liidu tasandil võeti arutlusele idanditele täiendavate mikrobioloogiliste kriteeriumite kehtestamise vajadus.
Senini on levinumaks STEC bakteriks peetud E.coli O157:H7, kuid kaasaegsed teadusandmed näitavad, et teistel nn mitte-O157 hulka kuuluvatel STEC bakteritel on samuti oluline roll inimeste haigestumises. Nii on lisaks E.coli O157 lisandunud oluliste haigustekitajate nimistusse O26, O111, O103 ja O145 serogruppi kuuluvad E.coli tüved. 
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
- Idandite puhul koosneb üks proov viiest vähemalt 50 grammisest osaproovist 
(5 x 50 g);
- Idandite niisutamiseks kasutatud vee analüüsimiseks on vajalik viis vähemalt 200 ml veeproovi (5 x 200 ml);
- teiste toidumaatriksite puhul võetakse vähemalt 50 g laboratoorne proov;
- rümpadelt ja tootmiskeskkonnast võetavate proovide puhul kasutatakse abrasiivse käsna tehnikat.
 
Uuringumeetodid
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis Tartus on E.coli O157, O26, O111, O103 ja O145 määramiseks juurutatud ISO tehniline spetsifikatsioon CEN/ISO TS 13136, E.coli O104:H4 tuvastamisel lähtutakse Euroopa Liidu E.coli referentlabori poolt väljatöötatud standardprotseduurist.
Uuring STEC esinemise tuvastamiseks on mitmeetapiline, hõlmates endas nii mikrobioloogilisi kui molekulaarbioloogilisi uurimisviise. Lõpliku vastuse selgumine sõltub ennekõike proovi mikrobioloogilisest kvaliteedist. STEC osas negatiivsete proovide puhul selgub vastus paari päeva jooksul, positiivsete proovide puhul lisanduvad mitmed kinnitavad uuringud, mistõttu analüüsimiseks kuluv aeg pikeneb. 
 
Lisainfo
Komisjoni määrus (EL) nr 209/2013, 11.märts 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2073/2005 seoses idandite mikrobioloogiliste kriteeriumide ning kodulinnurümpadelt ja värskelt kodulinnulihalt proovide võtmise eeskirjadega
 
Telefon: 7386136; e-post: toomas.kramarenko@vetlab.ee