Sigade klassikaline katk
28. jaanuar 2014
 
Haigusest
Sigade klassikaline katk (SKK) on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab letargia, kõrge palavik, isutus ning verevalumid nahal ja siseorganites. Suremus võib ulatuda 100%-ni. 
 
Viirus levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega (viiruse eritamine algab juba haiguse peiteperioodil). SKKi ei haigestu teised loomaliigid ja inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirus võib levida ka haigete loomade liha, tapajäätmete ja korjustega ning viirusega saastunud söötade, inventari jms vahendusel. Lisaks levib viirus ka aerogeenselt lühikeste vahemaade taha. Nakatunud emistel sünnivad püsiinfitseeritud põrsad, kes eritavad viirust kogu oma elu aja.
 
Haiguse kliinilised tunnused sõltuvad viiruse virulentsusest ja sigade vanusest. Noorloomadel kulgeb haigus tavaliselt raskemalt kui vanematel loomadel. Vanematel sigadel on haiguskulg tihti kerge või isegi subkliiniline. 
 
Levikust
Ajavahemikul 2011-2013 on SKK puhangud olnud nii mets- kui kodusigadel Lätis, Leedus ja Lääne- Venemaal. Eestis registreeriti viimane SKK puhang 1994. aasta jaanuaris Viljandimaal.
 
Sigade haigestumisest või suremusest peab loomaomanik koheselt teavitama veterinaararsti. 
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
1. Vereseerum viiruse nukleiinhapete määramiseks PCRga
2. Vereseerum- antikeha ja antigeeni uuringuks ELISA testiga
3. Organmaterjal (tonsillid, sobivad ka põrn, neerud ja lümfisõlmed) viiruse  tuvastamiseks
    PCRga
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või 506 6687
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 738 6121
 
Loe lisaks sigade aafrika katku kohta Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt