Sigade aafrika katk
 
13. jaanuar 2016
 
Haigusest
Sigade Aafrika katk (SAK) on ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus. SAK-i iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning sigade suur suremus, mis võib ulatuda 100%-ni. Haiguse üliägeda vormi korral võivad esineda äkksurmad ilma kliinilise pildi välja kujunemiseta. Haige looma patoloogilis-anatoomilisel uurimisel võib leida põletikulisi muutusi ja verejookse siseorganites (foto 1 ja 2). SAK-i peiteperiood on 3-15 päeva. Haigestunud sigade ravi on keelatud ning vaktsiin haiguse ärahoidmiseks puudub.
 
Foto 1. SAKV positiivse metssea organid (VTL 2014)
Foto 2. Täppverevalumid  ja  neeruverejooks 
SAKV positiivse metssea neerus (VTL 2014)
         
Viirus levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega. SAK-i ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad SAK-i viirust edasi kanda. Kuna viirus on väliskeskkonna tingimustes väga vastupidav (püsides külmutatud lihas mitu aastat ja loomakorjustel paar kuud), siis võib see levida ka kaudselt saastunud sööda, joogivee ja muu inventariga. Mõningates piirkondades levib viirus ka puukide vahendusel, kuid Eestis vastavaid puukide liike ei leidu.
 
Levikust
SAK on laialdaselt levinud nii mets- kui kodusigadel: Venemaal, Valgevenes, Poolas, Leedus ja Lätis. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aasta septembri alguses Valgamaal Hummulis surnult leitud metsseal. Esimene sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel diagnoositi Eestis juulis 2015. Ajakohane teave leidude kohta nii kodu- kui metssigadel on saadaval Maaeluministeeriumi kodulehel http://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/seakatk/kitsendustega-tsoonid#kaardid.
 
Sigade haigestumisest või hukkumisest, sealhulgas surnud metssigadest, peab loomapidaja viivitamatult teavitama veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskust. Maakondade veterinaarkeskuste kontaktid leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt. 
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
Proovid laboratoorsete uuringute läbiviimiseks võtab veterinaararst või veterinaarjärelevalveametnik, kes tagab ka proovide nõuetekohase pakkimise ja transpordi laboratooriumisse. Proovide nõuetekohane võtmine, lekkekindel pakkimine ning surnud loomade teadlik käitlemine on eriti oluline, kuna sigade Aafrika katku tekitav viirus on väliskeskkonnas väga vastupidav. Vt. proovivõtujuhendit
 
Uuringuid teostatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris (Kreutzwaldi 30). VTL piirkondlikud laboratooriumid Tallinnas, Rakveres ja Saaremaal sigade Aafrika katku uuringuid läbi ei vii. Haigustekitaja võimaliku leviku minimeerimiseks VTL piirkondlikud laboratooriumid sigade Aafrika katku proove edasisaatmiseks Tartu laboratooriumisse ei vahenda.
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7 386 111 
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 7 386 121
 
Lisaks on võimalik küsida haiguse ning diagnostika kohta järgmistelt laboratooriumi töötajatelt: 
Katrin Mähar, viroloogia-seroloogia osakonna juhataja, tel: 7386 111; mobiil: 50 66 687
 
Imbi Nurmoja, direktori asetäitja loomahaiguste alal, tel: 7386 126; mobiil: 51 55 026
 
Ave-Ly Toomvap, peaspetsialist loomahaiguste alal. tel: 7386 116; mobiil: 51 85 383