Euroopas diagnoositi esmakordselt hirvlaste krooniline kurtumustõbi
 
Chronic Wasting Disease (CWD)
25. aprill 2016
 
2016. aasta märtsi keskel teatas Norra Veterinaarinstituut kroonilise kurnatustõve (Chronic Wasting Disease (CWD)) diagnoosimisest põhjapõdral. Loom pärines Lõuna–Norrast Nordfjella populatsioonist. Tegemist on esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti esimese teadaoleva juhtumiga põhjapõtradel. Seni on haigust diagnoositud peamiselt Põhja-Ameerikas hirvedel ja põtradel, kus see on endeemiline haigus.
 
CWD on transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) hulka kuuluv haigus, mis tabandab eelkõige looma aju, tekitades seal hulgaliselt väikesi iseloomulikke kahjustuskoldeid, mille tulemusena loom lõpuks sureb. Teised tuntumad TSE haigused on on skreipi lammastel, veiste spongiformne entsefalopaatia, naaritsate nakkav entsefalopaatia ja Creutzfeldti-Jacobi tõbi inimesel. Ei ole tõestatud seost CWD ja inimese ning loomade teiste TSE haiguste vahel.
 
Tekitaja
 
Kroonilise kurtumustõve tekitaja on prioonid - muundunud valgumolekulid, mis paiknevad enamasti kesknärvisüsteemis ja lümfisõlmedes. Prioonid on väga resistentsed keskkonnatingimuste ja keemilistele ainete suhtes.
 
Kliinilised tunnused
 
Haigus esineb peamiselt täiskasvanud loomadel. See on progresseeruva kuluga ja lõpeb alati looma surmaga. Peamiseks kliiniliseks tunnuseks on kaalulangus. Loomad küll söövad, kuid söödud kogused vähenevad, mis viib järkjärgulise kaalulanguseni. Enamasti ilmnevad muutused ka looma käitumises: haigestunud loom hoiab omaette, on loid, seisab pea norus, liigub veidralt korduvalt „samu mustreid pidi", tekkida võib mädanenud liha meenutav lõhn. Täheldatud on suurenenud süljevoolu ja hammaste krigistamist. Haiguse lõppjärgus suureneb loomal vee tarbimine ja urineerimine.
 
Nakatumine
 
Nakatumine toimub otsese kontakti teel loomalt-loomale kehaeritiste (sülje, uriini, väljaheidete v verega) vahendusel, samuti nakatunud loomakorjuse v selle osadega; aga ka kaudsel kontaktil nt tekitajatega saastunud pinnase kaudu.
 
Diagnoosimine
 
Kliinilised tunnused on mittespetsiifilised ja haiguse alguses vähe märgatavad, mistõttu lõplik diagnoos on võimalik alles pärast looma surma prioonivalkude kindlakstegemise v ajukoe histoloogilise uuringutega.
Ravi puudub.
 
Vt lisaks 
 
Lisainfo
 
Bakterioloogia-patoloogia osakond, Katrin Peik telefon 738 6123, e-post katrin.peik@vetlab.ee