Lemmikloomadelt isoleeritud bakterite ravimtundlikkuse määramine mikrolahjenduse meetodil
06.detsember 2017
 
Lemmikloomade bakteriaalsed infektsioonid on küllalt sage probleem, mille raviks on vajalikud antibiootikumid. Antibiootikumide laialdane, ebaõige ja põhjendamatu kasutamine soodustab aga resistentsete mikroobitüvede tekkimist loomade mikroflooras. Mikroobide resistentsus võib areneda mikroobi mutatsiooni tulemusel või siis resistentsete geenide ülekandumisel teistelt mikroobidelt. Resistentsed bakterid võivad levida nii otsesel teel loomalt loomale, loomalt inimesele ja vastupidi kui ka kaudsel viisil resistentsete bakteritega saastunud keskkonna vahendusel. Seetõttu on ülimalt oluline kasutada bakteriaalsete nakkushaiguste ravis toimivat antibiootikumi õiges doosis. Selleks, et antibiootikumide kasutamine oleks lemmikloomade ravimisel põhjendatud, tuleks enne ravi algust määrata bakteri tundlikkus erinevate antibakteriaalsete ainete suhtes. 
 
Nüüd on võimalik Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis uurida lemmikloomadelt isoleeritud bakterite ravimtundlikkust  klassikalise diskdiffusiooni meetodi kõrval ka täpsema mikrolahjenduse meetodiga.
Antud meetod võimaldab kategoriseerida bakterid tundlikeks, vahepealse tundlikkusega e. keskmiselt tundlikeks ja resistentseteks ning tulemuste alusel määrata õige ravimi doos haige looma ravimiseks.
 
Ravimtundlikkust saab määrata järgmistele antibiootikumidele:
 
Amoksitsilliin/ Klavulaanhape
Ampitsilliin
Tsefovetsiin 
Tsefaleksiin
Klooramfenikool
Klindamütsiin
Enrofloksatsiin
Erütromütsiin
Gentamütsiin
Oksatsilliin 
Penitsilliin 
Pradofloksatsiin
Tetratsükliin
Trimetoprim, Sulfometoksasool
 
Lisainfo
Bakterioloogia-patoloogia osakond: telefon 738 6120 
 
Uuringud viiakse läbi VTL Tartu laboratooriumis, Kreutzwaldi 30, Tartu