Patoloogilis-histoloogiline diagnostika.
2005. aastast on loomahaiguste laboratoorse diagnostika meetodite nimekirja lisandunud histoloogiline uurimine.
Uuringuid viiakse läbi VTL kesklaboratooriumis Tartus.
  
Proovi võtmine patoloogilis-histoloogiliseks uuringuks
Uurimismaterjal: 
  • korjused
  • organid
  • biopsiad
Korjuste ja organmaterjali saatmiseks palutakse eelnevalt kokku leppida patoloogia osakonnaga. Proovid tuuakse või saadetakse laboratooriumisse samal päeval või esimesel võimalusel pärast proovide võtmist. Proovivõtja poolt tagatakse, et ajavahemikul proovide võtmisest kuni laborisse saatmiseni säilitatakse proove külmkapis või jahedas ruumis (soovitavalt +2…+8°C juures). 
Väiksemad koetükid võib saata laborisse juba fikseerituna 10%-lises puhverdatud formaliinis (pH 7,0). 
Biopsiad fikseeritakse proovi võtja poolt koheselt 10% formaliinis, et vältida proovi kuivamist. 
Juhtudel, kui proovivõtja ise proove 10% formaliini paneb on vajalik silmas pidada, et proovi ja fikseerimisvedeliku mahu vahekord oleks 1:10. Proovivõtutaara peab olema laia kaelaga ja lekkekindel.
Kaaskirjal peaks sisalduma info loomaliigi, vanuse, tõu, soo, proovi võtmise koha, kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmete kohta. Korjuse ja organmaterjali puhul märkida ka surma aeg ning proovi võtmise aeg. Andmed juhtumi anamneesi kohta abistavad diagnoosimist.
 
Proovi pakendamine ja transport 
Uurimismaterjal pakitakse lekkekindlalt ning varustatakse püsiva markeeringuga. Organite saatmisel pakitakse iga organ või organi osa eraldi kilekotti tagamaks materjali proovivõtueelsete omaduste maksimaalset säilimist. 
Transpordiks kasutatakse võimalusel termokaste, kuhu on lisatud külmkehad.
Fikseeritud proovid ei vaja jahutamist ei säilitamisel ega transpordil. 
Palume proovide saatmisest ette teatada.
 
Laboratoorsete uuringute kestvus 
Tavajuhtudel kulub uuringuks kuni kolm nädalat.
 
Täpsemat teavet proovi võtmise, käsitlemise ja uuringute sisu kohta annavad patoloogia osakonna spetsialistid telefonil-  738 6123
 
Katrin Peik, osakonnajuhataja asetäitja, e-mail   katrin.peik@vetlab.ee
 
Histoloogiliste/immunohistoloogiliste uuringute kasutusala
Histoloogilised ning mõningatel juhtudel immuunohistokeemilised uuringud on vajalikud kõigi organ- ja  lahangumaterjalide uuringutel, mille eesmärgiks on loomade haigestumise või surma põhjuse selgitamine.
 
Histoloogilised uuringud on eriti olulised järgmistel juhtudel:
-         kui tegu on loomade mittenakkuslike haigestumise ja surma põhjustega, mis pole  bakterioloogiliselt, parasitoloogiliselt, viroloogiliselt ega seroloogiliselt tuvastatavad
-         kui tegu on kasvajaliste protsesside diagnoosimisega (nt. leukoossed kasvajad)
-         kui tegu on nakkushaigustega, mis pole muude tavapäraste uurimismetoodikatega diagnoositavad (nt. Lawsonia intracellularis poolt põhjustatud sigade proliferatiivne enteriit)
-         kui tegu on nakkushaigustega, mis vajavad diagnoosi täiendavat kinnitamist histoloogilise uuringuga (nt. BSE, skreipi, Listeria monocytogenes poolt põhjustatud meningiit/entsefaliit)