Haiguste tutvustused
Koi herpesviirus (KHV)
Uuendatud 19.07.2019
 
KHV on väga nakkav koide ja karpkalade viirushaigus.
 
Tekitaja
DNA viirus Cyprinid Herpesvirus III, mis kuulub Herpesviridae sugukonda.
 
Haigusest
Haigust esineb vee temperatuurivahemikus 17-26°C. Viirus tabandab kõiki  koide ja karpkalade vanuserühmi. Teised karplaste liigid viirusele vastuvõtlikud ei ole. Viirus on äärmiselt nakkav ja haigestumine on 100%. Suremus võib ulatuda soojas vees 90%ni.
Nakatumine toimub otsese kontakti teel haigete ja haiguskandjate kaladega. Lisaks võib viirus levida saastunud vee ja inventariga ning siirutajate vahendusel. Viiruse vertikaalset levikut kalamarjaga ei saa ka välistada. 
 
Kliinilised tunnused on:
naha ja lõpuste kahvatu värvus;
aukus silmad;
lõpustel kärbunud laigud;
letargia, mis vaheldub hüperaktiivsusega;
koordinatsioonihäired;
uimede erosioon ja verejooksud;
kõhualuses laialdane verevalum;
tugev limaeritus, mis põhjustab naha värvuse tuhmumist. 
Kalad, kes haiguse on läbi põdenud, võivad jääda viiruse levitajateks. 
 
Lahangul täheldatakse:
täppverevalumeid lõpustel;
turses põrna; 
valgeid täppe maksal;
suurenenud neerusid;
kahvatut sooltrakti;
verevalumeid rasvikul;
lihaste täppverevalumeid.
 
Levikust
Esmakordselt diagnoositud Iisraelis, hiljem leitud Euroopast, USAst ja nüüdseks on levinud ülemaailmselt. Eriti on haigus levinud Saksamaal. 
 
Diagnoos
Viiruse isoleerimine ja identifitseerimine PCR meetodiga.
 
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7 386 111 või 50 66 687
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 7 386 121
Üldised kalade haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo. Kontakt: telefon 738 6122 või 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee.