Haiguste tutvustused
Transmissiivne gastroenteriit
24.märts 2015
 
 
Sigade transmissiivne gastroenteriit (TGE) on ägedalt kulgev väga nakkav igas vanuses sigadel esinev viirushaigus, mida põhjustab koronaviirus ning millele on iseloomulik oksendamine, profuusne kõhulahtisus, veetustumine ja suur suremus.
 
 
Tekitaja
 
Haigust põhjustab transmissiivse gastroenteriidi viirus (TGEV). TGE viirus on Coronaviridae sugukonda Coronavirus perekonda kuuluv RNA viirus. Umbes 50% viirustüvedest on tsütopatogeense toimega. Selle viiruse puhul ei esine rist-immuunsust teiste sigade koronaviirustega, nagu näiteks sigade epideemilise diarröa viirusega (PED).
 
Olenevalt keskkonna tingimustest võib TGE viirus väljaspool sea organismi püsida eluvõimelisena pikka aega. Näiteks külmutatud materjalis säilib viirus 5-8 nädalat, -18 °C juures isegi kuni 18 kuud. 56 °C juures inaktiveerub viirus 30 minutiga, 37 °C juures 4 päevaga. Viirus on tundlik eetri, kloroformi ja Na- desoksüholaadi, resistentne aga trüpsiini ja pH kõikumiste suhtes. Külmutamine konserveerib viiruse.
 
 
Haigusest
 
Transmissiivsesse gastroenteriiti võivad haigestuda igas vanuses sead, kuid raskemini haigestuvad imik- ja võõrdepõrsad. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud sead, kes eritavad viirust uriini, rooja ja ninanõrega. Haiguse läbipõdenud sead võivad viirust eritada veel mitu kuud peale kliinilist tervistumist. Viiruse ajutiseks bioloogiliseks reservuaariks võivad olla teised loomad (koerad, kassid) ja närilised ning tuvid ja rändlinnud. Nakatumine toimub alimentaarselt, kuid pole välistatud ka respiratoorne nakatumine. Viirus kandub üle otsesel kontaktil haige loomaga kuid ülekandefaktoriteks võivad olla ka haigete loomade liha ja subproduktid, sööt, joogivesi, sõnnik, allapanu, transpordivahendid, personali riided jms.
 
Haiguse inkubatsiooniperiood:
 
·         põrsastel 12-20 tundi kuni 3 päeva;
 
·         täiskasvanud sead kuni 7 päeva.
 
Sea nakatumise järgselt paljuneb viirus peensoole limaskesta epiteelirakkudes. Viiruse paljunedes langeb peensoole limaskesta ensümaatiline aktiivsus, mille tagajärjel halveneb seedeprotsess ja mis viib vesise kõhulahtisuse tekkeni kurnates looma organismi. Haigestumise raskus ja kulg olenevad looma vanusest. Enamik kuni nädalasi põrsaid sureb 2.-7. haiguspäeval. Üle kolmenädalased põrsad võivad haigusest tervistuda, kuid nad känguvad kasvus. Vanematel sigadel kulgeb haigus kergemini, piirdudes vaid mõni päev kestva kõhulahtisuse ja harvem oksendamisega.
 
Lahanguleid
 
Lahangul võib täheldada muutusi maos ja sooltes. Magu on täitunud kalgendunud piimaga ning limaskest on põletikuline. Peensool on välja veninud ja puhitunud. Soole sein on õhenenud, peaaegu läbipaistev. Histoloogilisel uurimisel leitakse soolehattude atroofiale ja limaskesta epiteelirakkude nekroosile viitavaid tunnuseid.
 
Ravi
 
Kuna spetsiifiline ravi puudub, on väga oluline haiguse ennetamine ja kiire diagnoosimine. Ravimisel kasutatakse sümptomaatilist kõhulahtisuse vastast ravi ning tehakse profülaktilist ravi, hoidmaks ära sekundaarsete infektsioonide teket.
 
 
Levikust
 
Haigus on levinud globaalselt. Eestis on haigust diagnoositud eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel. 
 
 
Diagnoos
 
Kliiniliste tunnuste alusel ei ole võimalik TGE teistest sigade enteriitidega kulgevatest haigustest eristada. Differentsiaaldiagnostiliselt tuleb TGE-d eristada:
 
  • viirushaigustest, nagu näiteks PED, rotaviirusinfektsioon;
  • bakteriaalhaigustest (Clostridium spp, E.coli, Salmonella spp, Brachyspira spp, Lawsonia intracellularis, jt);
  • parasitaarhaigustest (Isospora suis, Cryptosporidium spp, nematoodid, jt).
Seega on lõpliku diagnoosi kinnitamiseks vajalik laboratoorne uuring.
 
 
Labordiagnostika
 
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis on võimalik uurida korraga kahte kliiniliselt väga sarnast sigade haigust TGE`d ja PED-i. TGE/PED Ag Test Kitiga on võimalik tuvastada sea roojast transmissiivse gastroenteriidi ja sigade epideemilise diarröa viiruste antigeene. 
 
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
 
Lisainfo
 
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või 506 6687