Haiguste tutvustused
Onhotserkoos hirvedel
16.12.15
 
Onhotserkoos on Onchocerca perekonna parasiitsete ümarusside tekitatud haigus, mis levib vektorite (putukad) vahendusel. Haigusele on iseloomulikud nahakahjustused ja muutused nahaaluses sidekoes.
Onhotserkide nakkused on sagedased metsloomadel ja –lindudel, kuid mõned liigid võivad põhjustada tõsiseid haigestumisi inimestel ja koduloomadel. Inimestel on tuntum Onchocerca volvulus. Hirvede onhotserkoosi korral võib parasiitide lokalisatsioon olla erinev sõltuvalt  onhotserkide liigist.
 
Tekitajad, lokalisatsioon
Kuuluvad keerdsabaliste (Spirurida) seltsi, Filarioidea ülemsugukonda, Onchocercidae sugukonda
Kirjanduse andmetel on Euroopas punahirvedel leitud:
  • O.skrjabini (syn. O.tarsicola) - täiskasvanud parasiite on leitud peamiselt küünar-, randme- ja kannaliigese piirkonnas, võivad põhjustada tendiniiti. Mikroonhotsergid paiknevad nina ja kõrvade piirkonna nahas.
  • O.flexuosa - täiskasvanud parasiidid on esinenud selja ja kubeme piirkonnas nahaaluste sõlmedena (onhotserkoomidena). Sõlmed võivad sisaldada täiskasvanud  emaseid usse koos mikroonhotserkidega või ilma. Täiskasvanud emased parasiidid on liikumisvõimetud. Onhotserkoomid võivad olla seondunud nahaaluste kudedega. Mikroonhotsergid paiknevad naha all selja kaudaalses osas  ning tagajalgade sisekülgedel.
  • O. jakutensis (syn. O. tubingiensis) - täiskasvanud parasiidid selja kaudaalses osas nahaaluste sõlmedena. Mikroonhotsergid paiknevad naha all rinnaku piirkonnas.
  • O. garmsi - täiskasvanud parasiidid esinevad rinnaku piirkonna nahaalustes kudedes
  • Onchocerca cervipedis (syn. Wehrdiksmansia cervipedis)
Võivad esineda samaaegsed infektsioonid mitme onhotserkide liigiga.
 
Haigusest
Arengutsükkel on kahe-peremeheline.
Definitiivne peremees on selgroogne, kelle organismis arenevad mikroonhotserkidest täiskasvanud onhotsergid. 
Täiskasvanud emane sünnitab mikroonhotsergid (eel-vastsed), kes liiguvad lümfiringega epidermise alustesse nahakihtidesse.
Vaheperemehed (siirutajad e. vektorid) on kihulased ja sääsed, kes nakatuvad vere imemisel ning kelle organismis arenevad nakkusvastsed, kes järgmisel vereimemisel kanduvad üle järgmisse looma. Areng peremehe nakatumisest täiskasvanuks kestab vähemalt 7 kuud. 
Enamus Onchocerca liikide areng (sigimine) on sõltuv Wolbachia-nimelisest bakterist. O.flexuosa on nn. Wolbachia-vaba liik, kuid tema genoom sisaldab Wolbachia’le iseloomulikke lõike, mis on omandatud horisontaalse geeniülekande käigus. Proteogenoomsed uuringud näitavad, et paljud need lõigud esinevad täiskasvanud ussidel.
 
Parasiidi levik
Hirvlastel on onhotserke leitud üle maailma, ka paljudes Euroopa riikides, hirvedel leitud onhotsergi liikidest on inimesel leitud O. jakutensis.
 
Diagnoosimine
Metsloomadel leitakse tapajärgse kontrolli käigus nahatustamise järgselt
 
Labordiagnoos
  • Parasitaarsõlmete sisu mikroskoopiline uurimine
  • Elusloomalt biopsiad parasitaarsõlmede lähedusest mikroonhotserkide määramiseks
  • 2x2 cm naha proovid mikroonhotserkide määramiseks.
  • Histoloogiline / immunohistokeemiline uurimine
Lisainfo
Age Kärssin, peaspetsialist loomahaiguste alal, telefon 7386 116
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7386 120