Haiguste tutvustused
Veiste paragripp- 3
16.12.2015 
 
Veiste paragripp-3 on ägeda kuluga veiste paramüksoviroos, mis iseloomustub palaviku, ülemiste hingamisteee põletiku ning rasketel juhtudel kopsupõletikuga. 
 
Tekitaja
Veiste paragripp-3 nakkust põhjustab Paramyxoviridae sugukonna Paramyxovirinae alamsugukonna Paramyxovirus`e perekonna RNA- viirus. 
 
Haigusest
Haigusele on vastuvõtlikud veised vaatamata vanusele. Sagedamini ja raskemini haigestuvad kümne  päeva kuni ühe aasta vanused noorloomad. Täiskasvanud veistel kulgeb haigus latentselt, kliiniliste tunnusteta. Nakkust levitavad haiged või viirusekandjad loomad ninaeritise ja väljahingatava õhuga. Lisaks on viirust leitud ka spermast, vaginaalnõrest ja aborteerunud loodetest, mistõttu tuleb arvestada ka genitaalse nakatumise võimalusega. Haiguse peiteperiood kestab 1-5 päeva. 
 
Kliinilised tunnused:
Palavik (40 - 41,5 °C);
haige loom on norus ja loid;
isutus;
kiirenenud hingamine;
limane ninanõre, mis hiljem muutub mädaseks; 
suurenenud pisara- ja süljeeritus; 
köha.
Haiguskulg oleneb söötmis-pidamistingimustest ja sekundaarsete bakteriaalsete tüsistuste tekkest. Healoomulise kulu korral kaovad haigustunnused 6.- 14. päeval ning loomad tervistuvad. Kliiniliselt tervistunud vasikad jäävad kasvus kängu ning levitavad viirust veel pikemat aega. 
Haigestumist seostatakse sageli mitmesuguste stressorite toimega (ruumide kõrge kahjulike gaaside kontsentratsioon , loomade liiga tihe paigutus, transport).
 
Levikust
Viirus on laialdaselt levinud paljudes intensiivse veisekasvatusega maades. 
Veiste paragripp-3 nakkust on diagnoositud ka Eestis.
 
Diagnoos
Viiruse RNA tuvastamine PCR-ga. Vt. proovivõtujuhend
Viiruse vastaste antikehade tuvastamine (ELISA). 
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7 386 111
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 7 386 121