Haiguste tutvustused
Ameerika haudmemädanik (AHM)
06.04.2016
 
Ameerika haudmemädanik on meemesilaste Apis mellifera ning teiste mesilaste liikide (Apis spp) peamiselt kaanetatud haudme nakkushaigus.
 
Tekitaja
Haigustekitaja on eoseid moodustav bakter Paenibacillus larvae. mis põhjustab haudme haigestumist vastse- ja nuku staadiumis. Nakatumine toimub eoste abil. 
 
Haigusest
Haigus on pikaldase kestusega, hiiliva levikuga ja raskesti tõrjutav. Haigustekitajad levivad nakatunud haudme kaudu, samuti võib nakkus peresse kanduda mesilasema, töömesilaste, kärgede, vaha, mee ja inventariga. Üksikult kärjekannult võib haigus levida kogu haudmele. Haigusele vastuvõtlikkus väheneb haudme vanusega- haue ei nakatu 53 h või hiljem vastsestaadiumi algusest. Iga nakatunud vastse kohta toodetakse üle ühe miljoni eose, mis on väga resistentsed erinevatel temperatuuridel ning kemikaalidele ning võivad palju aastaid olla eluvõimelised surnud vastsete jäänustes, mesindustarvikutes ning meetoodetes.
Eostega saastunud vaha, mida kasutatakse kunstkärgede valmistamiseks peab kahjutustamiseks töötlema 120oC 30 minutit rõhuga 1 baari. AHM varajane avastamine aitab tõkestada haiguse levikut. 
 
Kliiniline pilt.
Terve vastne on pärlvalge ja  läikiv ning areneb kärjekannu põhjast üles kasvades, meenutades C tähte. Nakatunud vastne sureb eelnuku staadiumis. Raskelt nakatunud peres on haue ebaühtlase mustriga - tühjad kärjekannud, terved kaanetatud kannud  ning kaanetamata haigete vastete jäänuseid sisaldavad kannud. Kaanetamise järgselt muutuvad haigestunud vastset sisaldavad kannud niiskeks, kaaned langevad sissepoole, kaane pind mulgustub. Haiged vastsed on kreemika kuni tumepruuni värvusega, konsistents muutub kleepuvaks. Selles staadiumis on haudmel ebameeldiv mäda (ka puuliimi) lõhn. Ligikaudu ühe kuu  möödudes hakkab kannu sisu kuivama ja seda on kannu küljest raske eemaldada. 
Kliinilised tunnused on väga varieeruvad ning  sõltuvad haigestumist põhjustavast Paenibacillus larvae genotüübist (ERIC I-IV), haiguse staadiumist, pere tervisest (võimalik on AHM vastane resistentsus). 
ERIC I genotüübi esinemisel surevad vastsed 12 päeva jooksul ning surevus on kuni 100%, 
ERIC II genotüübi esinemisel surevad vastsed 7 päevaga. Mida kiiremini vastsed surevad, seda kiiremini ja efektiivsemalt koristavad töömesilased surnud vastsete jäänused, nn. venivat hauet avastatakse rohkem genotüüp ERIC I esinemisel.
Haigus võib genotüüp ERIC II puhul diagnoosimata jääda, kuna välisel vaatlusel avastatakse vähe nakatunud vastseid ning proove ei võeta.
 
Levikust
Haigus on levinud kõigis maailmajagudes. Haigus levib kergesti perest peresse ja naabermesilatesse.
Euroopas ja Ameerikas peetakse levinumaks genotüübiks ERIC I. Genotüüp ERIC II leviala Euroopas on piiritletum, ERIC III ja ERIC IV leide on väga vähe.
Eestis on andmeid genotüüp I esinemise kohta.
2013.a. aprillis, juulis ja septembris toodi meemesilaste terviseuuringute programmi raames ameerika haudmemädaniku uuringuks laborisse kokku 308 haudme ja vastse proovi. 282 haudme proovist osutusid positiivseteks 38 proovi, aprillis leiti haigustekitajat 88.0%, juulis 5.9% ja septembris 33.3% proovidest. Septembris uuritud 26 vastsete proovidest osutus 1 proov positiivseks.
Diagnostiliseks uuringuks toodi 58 proovi, neist positiivseks osutusid 12.
2014. aastal uuriti 171 proovi, AHM tekitaja leiti 32 proovis, mis pärinesid 16 mesilast.
2015.aastal uuriti 21 kärje, haudme või vaha proovi, Paenibacillus larvae leiti kahel korral.
 
Diagnoos
Diagnoosimine põhineb haigustekitaja isoleerimisel ning kliiniliste tunnuste esinemisel.
Haiguse esinemine/ haigustekitaja isoleerimine on vastavalt Loomatauditõrje seadusele teatamiskohustuslik. 
 
Labordiagnostika
Haigustekitajat võib isoleerida erinevatest uurimismaterjalidest. Haiguskahtlases või kliiniliste haigustunnustega peres võetakse proov muutustega haudmest, mesilastest, tarulangetisest. 
Seire või terviseuuringute eesmärgil tehtud bakterioloogilise uuringuga võib uurida nii mett kui ka proove mesilasperest. Haigustekitaja eoseid võib leida ka peredes, kus pole kunagi kliinilisi haigustunnuseid esinenud. Mees ja muude proovides eoste arvulisel määramise abil on võimalik prognoosida kliinilist haigestumist.
 
Uuringud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis
Proove uuritakse bakterioloogiliselt haigustekitaja isoleerimiseks ja identifitseerimiseks. 
 
Lisainfo:
Bakterioloogia-patoloogia osakond 7386 120  
 
Kirjandus