Haiguste tutvustused
Nodulaarne dermatiit
Lumpy skin disease (LSD)
 
2017
 
Nodulaarne dermatiit on nakkav, ägedalt kulgev veiste poksviroos,  mille iseloomulikeks tunnusteks on palavik, sõlmekeste ning mügarate teke nahal, limaskestadel ja siseorganites,  suurenenud lümfisõlmed, kõhnumine, naha turse ja mõnikord surm.
 
Haigus on endeemiline paljudes Aafrika ja Aasia maades kuid on viimasel ajal kiiresti levinud Lähis-Ida riikides muuhulgas ka Türgis, Kreekas, Bulgaarias, Rumeenias ja Venemaal. 
 
Inimesele haigus ei nakkav ei ole.
 
Tekitaja
Nodulaarse dermatiidi tekitaja on Poxviridae sugukonda kuuluv Capripoxvirus, mis sarnaneb lammaste rõugeviirusega. 
Tekitaja on väga vastupidav püsides nekrootilistes naha sõlmekestes elujõulisena kuni 33 päeva, kuivanud koorikutes kuni 35 päeva ja õhu käes kuivanud nahas vähemalt 18 päeva. Viirus on tundlik päikesevalguse ja rasvu lahustavate detergentide (pesuainete) suhtes, kuid pimedas keskkonnas nagu nakatunud loomapidamisruumid, latrid, sulud jms võib see püsida elus mitu kuud. Madalad temperatuurid konserveerivad viiruse, 4⁰C juures säilib ta kuni 6 kuud, sügavkülmutatult isegi aastaid.
 
Haigusest
Haigusele on vastuvõtlikud veised igas vanuses. 
Peiteperiood kunstlikul nakatamisel on 4-14 päeva, loomulikul nakatumisel 2-4 nädalat. Kliinilised tunnused varieeruvad märkamatust kuni raske haigestumise ja surmani ning  olenevad carpripox viiruse tüvest, looma immuunstaatusest, vanusest, tõust toodanguliigist ja vektori(te) olemasolust. Suremus kuni 10%.
 
Kliinilised tunnused
Palavik, mis võib tõusta kuni 41⁰C-ni ja püsida kuni 1 nädala. Riniit, konjunktiviit ja suurenenud süljeeritus. Lakteerivatel lehmadel piimatoodangu langus. Umbes 7.- 19. päeval pärast nakatumist tekivad valulikud, ca 2-5cm  läbimõõduga sõlmed  kogu kehal või ka ainult pea-, kaela-, udara- ja perineumi piirkonnas ning jäsemetel. Sõlmed haaravad dermist, epidermist ja sisaldavad kõva, kreemikashalli või kollast koemassi ning võivad esialgu seerumit eritada. Järgneva kahe nädala jooksul võivad sõlmed muutuda kõiki naha kihte läbivateks nekrootilisteks kolleteks. Suu- ja seedetrakti limaskestadel võivad tekkida rõugete sarnased kahjustused nagu ka  trahheas ja kopsudes, kus need omakorda võivad tüsistuda esmase-, hiljem ka sekundaarse pneumooniaga. Silma-, nina-, suu-, päraku-, udara ja genitaalide limaskestadel olevad sõlmekesed haavanduvad kiiresti ja kõik eritised sisaldavad rohkesti viirust. Haigestunud loomad on depressioonis, nad lahjuvad, tekib  agalaktia. Kõik pindmised lümfisõlmed on suurenenud. Jäsemed on tursunud ja loomad tõrguvad liikumast. Eritis silmadest ja ninast muutub mädasmukoosseks, võib areneda keratiit. Tiinetel loomadel võivad tekkida abordid ja on teatatud juhtumistest, kus aborteerunud looted on kaetud sõlmekestega. Pullid võivad orhiidi ja munandite atroofia tagajärjel muutuda ajutiselt või püsivalt sigimatuks samuti võib viirus erituda spermaga pikemat aega. Ajutist sigimatust võib esineda ka lehmadel.
Haigusest paranemine on aeglane loomade lahjumise, pneumoonia, mastiidi ja nektrootiliste nahasõlmekest tõttu.
 
Levik
Veiselt veisele levitavad nodulaarse dermatiidi viirust verdimevaid lülijalgseid. Haiguse levikut soosivad soojad ja niisked ilmad ning vektorite suur hulk. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad. Samas puuduvad tõendid Euroopas levinud vektoriliikide võime kohta viirust mehhaaniliselt levitada. 
 
Labordiagnoos
Proovid viiruse isoleerimiseks ja ELISA-testiga antigeeni määramiseks tuleks võtta haiguse esimesel nädalal, enne neutraliseerivate antikehade tekkimist. PCR uuringuks võib proove koguda ka hiljem.
Elusloomadel võib teha biopsia nahasõlmekestest või lümfisõlmedest nii PCR uuringuks, viiruse isoleerimiseks kui ka antigeeni tuvastamiseks. Koguda võib ka korpasid, sõlmekeste eritist ja nahakaabet.
Haiguse varases (vireemia) staadiumis, on võimalik viirust isoleerida verest (EDTAveri või hepariini veri), tõenäoliselt see ei õnnestu, kui haigus on kestnud roke kui neli päeva. 
Kahjustatud koed koos ümbritsevate kudedega tuleks uurida histopatoloogiale. 
Koed ja vereproovid viiruse isoleerimiseks ja antigeeni tuvastamiseks tuleb hoida jahedas ja transportida laborisse külmakehadel.  
Ravi
 
Ravi puudub. Haiguse puhkemisel hukatakse kõik haiged ja haiguskahtlased loomad, kehtestatakse karantiin ning tehakse hoolikas desinfektsioon ja desinsektsioon. 
  
 
Lisainfo
 
Viroloogia-seroloogia osakond, Katrin Mähar telefon 738 6111, e-post katrin.mahar@vetlab.ee