Haiguste tutvustused
Lammaste ja kitsede pustuloosne dermatiit
(Orf, Contagious pustular dermatitis, Sore mouth)
 
Juuli 2017
 
Pustuloosne dermatiit e ORF on lammaste ja kitsede infektsioosne dermatiit, mille iseloomulikeks tunnusteks on esmalt erüteemide, seejärel paapulite ja pustulite ning hiljem pruunikate koorikutega kaetud haavandite teke  ninasõõrmete ja suu-, harvem silmade ümbruses, jalgadel ning nisadel. 
 
Tegemist on zoonootilise haigusega st, et nakatuda võib ka inimene, peamiselt haigete loomadega kokkupuutuvad isikud nt loomapidajad ja  veterinaararstid. 
Allikas: Wikipedia
 
Tekitaja
Orf viirus on Parapoxvirus perekonna DNA viirus. Viirus on  resistentne füüsikalis-keemiliste mõjutuste suhtes, talub hästi kuivamist nt toatemperatuuril võib see püsida eluvõimelisena kuni 17 aastat. Niiskes keskkonnas on viirus vähem vastupidav ja kuumutamisel 60℃ juures hävib ta mõne minutiga.  On teada, et pärast nahakahjustuste paranemist säilib viirus villas ja nahas elujõulisena veel umbes kuu aega.
 
Haigusest
Nakkusallikaks on enamasti haiged loomad, kes eritavad viirust sülje ja lõhkenud pustulite sisaldisega. Viirus võib levida ka muude ülekandefaktoritega nagu saastunud loomasööt,  inventar, allapanu jms. Nakatumine toimub transkutaanselt v alimentaarselt. 
Inkubatsiooniaeg on ca 1 nädal, sellele järgneb kehatemperatuuri tõus ja nahakahjustuste teke. Tüüpilised nahakahjustused on erütematoossed täpid, vesiikulid, paapulid ning kollakad kreemjad pustulid, mis hiljem haavanduvad ja kattuvad pruunikate koorikutega. Kahjustused arenevad mokkadel, limaskesta ja naha piiril,  nina ümbruses ning võivad sealt levida suuõõne limaskestale. Mõnikord võib neid leida ka jalgadel ja pealael ning imetavatel uttedel nisadel kust võivad levida edasi udarale. Kahjustused on valulikud, mistõttu on söömine raskendatud ja uted kellel on tabandunud nisad ja udar võivad keelduda talle(de) imetamisest. Raskelt tabandunud loomadel võib tekkida kaalukadu ning nad on vastuvõtlikud sekundaarsetele infektsioonidele.
Kõige sagedamini haigestuvad noorloomad. Haigus levib karjas kiiresti, haigestumus võib ulatuda kuni 100%ni, suremus on madal ja kui ei teki tüsistusi paranevad loomad 2-3 nädalaga.  Välitingimustes kestab paranenud loomade immuunsus 2-3 aastat, kuid kolostrumisse antikehad üle ei kandu, mistõttu on immuunsete emasloomade  vastsündinud talled haigusele vastuvõtlikud.
 
Levik
Haigus on maailmas suhteliselt  laialt levinud ja seda on diagnoositud ka Eestis. 
Kliiniliselt terved loomad võivad olla viiruse kandjad. Vältida tuleb haigete või viiruskandjate lammaste karja toomist.   
 
Diferentsiaaldiagnoos
Pustuloosset dermatiiti tuleb eristada lammaste katarraalsest palavikust (bluetongue), suu- ja sõrataudist, lammaste- ja kitsede rõugetest, proliferatiivsest dermatiidist (strawberry footroot).
 
Diagnoos
Enamasti pannakse diagnoos kliinilise pildi ja epizotoloogilise olukorra alusel. 
Laboratoorselt uuritakse PCR meetodil paapulite ja pustulite sisaldist või proove limaskesta või naha kahjustatud alalt. 
 
Ravi
Spetsiifiline ravi puudub, rakendatakse toetavat ravi. 
Olemas nõrgestatud elusviirust sisaldavad vaktsiinid, kuid neid ei tohiks kasutada karjades, kus haigust varem esinenud ei ole. 
 
Proovide võtmine 
Laborisse saadetakse proovid limaskestade ja/või naha  kahjustatud alalt – paapulite, pustulite sisaldis või kuivanud kärnad, koorikud, mis asetada kuiva katsutisse.  
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või molekulaaranalüüsi osakond, telefon 738 6121.
 
Täiendav lugemine