Haiguste tutvustused
Ornithobacterium rhinotracheale (ORT) infektsioon
04.07.2018
 
ORT infektsioon on lindude bakterhaigus, mis seostub peamiselt respiratoorsete sümptomite, vähenenud juurdekasvu, munatoodangu ja munade kvaliteedi languse ning suurenenud suremusega peamiselt kanadel ja kalkunitel, kuid ka teistel linnuliikidel. Haigus on levinud üle maailma ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju.
 
Tekitaja
 
O. rhinotracheale on suhteliselt hiljuti avastatud Gram-negatiivne pleomorfne kepikujuline bakter, mis kuulub Flavobacteriacea sugukonda. Bakter. Kunstlikel söötmetel kasvab aeglasemalt kui paljud teised lindude haigustega seonduvad bakteriliigid. On teada 18 serotüüpi, millest serotüüp A on kõige levinum. ORT omandab kergesti resistentsuse doksütsükliini, enrofloksatsiini, flumekviini, linkomütsiini, trimetoprim/sulfoonamiidide ja tülosiini suhtes. 
 
Desoained mis baseeruvad orgaanilistel hapetel ja aldehüüde sisaldavad desoained inaktiveerivad bakteri in vitro katsetes.
 
Epidemioloogia
 
ORT levib horisontaalselt aerosoolidega ja vertikaalselt munadega. Kuna munadega kaubeldakse ja neid saadetakse üle maailma, siis on sellega seletatav haiguse kiire levik viimastel kümnenditel. Maternaalseid antikehasid O. rhinotracheale vastu on leitud munades ja ühepäevastel tibudel kogu maailmas.
 
ORT tabandab paljusid linnuliike. Tekitajat on leitud nii tootmiskarjades kui ka metslindudel ülemaailmselt, võimalikke reservuaare on lai valik. 
 
Enamasti on haigus sekundaarne, kuid mõned tüved tekitavad haigestumist ka primaarselt. Haiguse süvenemisel mängivad rolli viirused ning teised bakterid (Escherichia coli, Bordetella avium, Chlamydia psittaci) samuti kompleksfaktorid nagu stress, puudulik ventilatsioon, madal tootmishügieen, kõrge ammoniaagi tase hoones ja teisese infektsiooni tüüp.
 
Haigus ringleb farmist farmi, muutub kergesti endeemiliseks ja võib tabandada uut linnupartiid. Seda eriti farmides, kus on koos erinevates vanustes linnud, ja intensiivse linnukasvatusega piirkondades. Oluline on järgida bioturvalisust, puhastada ja desinfitseerida hooneid karjade vahetumisel. 
 
Teadaolevalt pole O. rhinotracheale  rahvatervise seisukohalt oluline haigustekitaja. Antibiootikumiravi võib rakendada, kuid pole alati edukas. Antibiootikumivalik peaks tuginema isoleeritud haigustekitaja ravimtundlikkuse laboratoorsel määramisel in vitro (antibiogrammil). Olemas on ORT vastane vaktsiin.
 
Kliinilised tunnused
 
Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti üksikute lindude ja karjade vahel.
 
Noortel broileritel tekib enamasti suhteliselt kerge kuluga hingamisteede haigestumine, mis väljendub esmalt nohuna, juurdekasv aeglustub, kergelt suureneb suremus (kuni 20% mõne päeva jooksul) aju ja kolju põletiku tõttu. Respiratoorsed sümptomid võivad väljenduda või jääda märkamata. ORT infektsioon võib põhjustada noortel lindudel äkksurmasid infektsiooni tõttu ajus ja koljus, sellisel juhul ei jõua respiratoorsed sümptomid välja areneda. Muutustena on täheldatud õhukottide põletikku ja pneumooniat, mis võib põhjustada ka toodangul kvaliteediprobleeme, nii et tapajärgselt lähevad paljud rümbad utiili.  
 
Sugulindudel ja munevatel lindudel suureneb suremus, munatoodang langeb ja halveneb munade kvaliteet.
Vanematel kanadel ning 12-nädalastel või vanematel kalkunitel tekitab ORT ägedat pneumooniat kõrge suremusega, haiguse teine vorm põhjustab vanematel kalkunitel ja kanadel lonkamist ja paralüüsi artriidi, osteiidi ja osteomüeliidi tõttu. 
 
Mõnedes uuringutes on leitud, et ORT võib põhjustada lindudel ligi 70% respiratoorsete sümptomitega kulgevatest haigusjuhtudest, kui bakterioloogiliselt (ja/või seroloogiliselt) saab vaid 30% juhtudest seostada ORT nakkusega.
 
Surmajärgsed muutused
 
Noorel broileritel esineb õhukottides (peamiselt abdominaalsestes) valge vahune jogurti-laadne eksudaat fibriiniklompidega. Õhukottide põletikega kaasneb sageli pneumoonia, enamasti ühepoolne, tabandunud on tavaliselt osa kopsust. 
 
Haigetel kalkunitel võib esineda kopsuturse fibrinoosse eksudaadiga pleural. Vanematel lindudel võib turse olla verine.
 
Vanematel kalkunitel ja kanadel leitakse lonke ja paralüüsi korral tavaliselt liigestest mädas-limast eksudaaati. Noortel lindudel võib sarnane eksudaat esineda aju ja kolju infektsioonide korral aju ja kolju vahelises piirkonnas ning normaalselt vaid õhku sisaldavates luu vakuoolides.
 
Diagnoosimine
 
Kliinilised tunnused ja surmajärgsed muutused on diagnoosimiseks ebapiisavad, kuna diferentsiaaldiagnostiliselt võivad arvesse tulla nii viirusinfektsioonid, kui ka Escherichia coli, Riemerella anatipestifer ja/või Avibacterium paragallinarum bakterinfektsioon. Liigeste ja aju ORT infektsioonid võivad sarnaneda E. coli, A. paragallinarum, Staphylococcus aureus ja Streptococcus faecalis infektsiooniga.
 
Laboratoorne diagnostika
 
ORT bakterioloogiliseks külviks võetakse haiguse algusstaadiumis lindudelt, kelle ei ole manustatud ravimeid. 
 
Proovid:  
Eluslindudelt: trahhea tampoon (proov võetakse spetsiaalsesse transportsöötmesse)
Hukkunud lindudelt: eelistatud korjus koos peaga või siseorganid (kopsud, trahhea, õhukotid, aju,  munasari, munajuha)
Uuringud: 
Bakterioloogiline külv, tekitaja isoleerimine.
 
Kuna ORT infektsioon võib indutseerida erinevate potentsiaalselt patogeensete bakterite põhjustatud sekundaarseid infektsioone, siis haiguse hilisemas staadiumis võetud proovidest tehtud külvides võivad kiiremini kasvavad bakteriliigid aeglase kasvuga O. rhinotracheale kolooniatest üle kasvada, mistõttu võib ORT bakterioloogilisel uuringul jääda avastamata.
Antibiogramm.
Kirjanduse järgi  on erinevatest riikides ORT bakteritel ravimtundlikus antibiootikumite suhtes varieeruv, lindude raviks soovitakse kasutada amoksitsillini, tilmikosiini ja tiamuliini. 
Lisainfo
 
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 738 6120
 
Kirjandus: Pattison, M. 2007. Poultry Diseases 6th Revised edition. W B Saunders Co Ltd.