Haiguste tutvustused
Newcastle`i haigus
05.12.2018
 
Newcastle`i haigus ehk lindude Aasia katk on ägedalt kulgev ning kiiresti leviv lindude nakkushaigus, mis on põhjustatud lindude avulaviirus 1 poolt. 
 
Haigusele on vastuvõtlikud igas vanuses kodu- ja metslinnud. Lisaks on haigust registreeritud ka inimesel. Kodulindudest on haigusele eriti vastuvõtlikud kanad ja faasanid. Kalkunitel tekib raskekujulisemat haigestumist harvem. Pardid ja haned haigestuvad kliiniliselt harva. Metslindudel kulgeb haigus enamasti varjatud kujul, seevastu on tuvid haigusele väga vastuvõtlikud ning kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad neil suurt suremust. Nakatumisel tekivad lindudel hingamisteede ja seedetrakti põletikud, hingamise häired ja/või entsefaliit. Suremus on kõrge noorlindude seas, munakanadel põhjustab Newcastle`i haigus järsku toodangu langust. Haiguse levik linnukarjas on kiire ning haigestumus võib ulatuda 100%-ni, suremus 60-90%-ni. 
 
Tekitaja
 
Newcastle`i haigust põhjustab Paramyxoviridae sugukonna Avulavirus perekonda kuuluv RNA viirus lindude avulaviirus 1. Virulentsuse alusel jagatakse avulaviirus 1 viirustüved:
 
1.       velogeenseteks ehk kõrge nakatumisvõimega viirusetüved;
2.       mesogeenseteks ehk keskmise nakatumisvõimega viirusetüved;
3.       lentogeenseteks ehk madala nakatumisvõimega viirusetüved. 
Viirus hävib 56 oC juures kuue tunniga, 37 oC juures võtab see aega aga mitu päeva. Madalamatel temperatuuridel võib viirus püsida eluvõimelisena aastaid. Näiteks külmutatud materjalis säilib viirus kuni kaks aastat. Viirus on püsiv pH 2-10 juures. Desovahenditest 1-2% formaliin hävitab viiruse kiiresti. Lindude avulaviirus 1 on võimeline levima aerosoolidega kuni 100 m kaugusele. 
 
Epidemioloogia
 
Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud linnud, kes eritavad viirust oma väljahingatava õhuga, kõikide keha nõrede ja eritistega ning munadega. Viiruse eritumine organismist algab juba haiguse inkubatsiooni ajal enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Nakkuse ülekandefaktoriteks võivad olla viirusega saastunud inventar, sööt, allapanu, joogivesi jms ning ka inimene. Lisaks on viiruse ülekanne võimalik veel verd imevate putukate vahendusel. 
Linnud nakatuvad hingamisteede või suu kaudu. Haiguse inkubatsiooniaeg kestab 2-15 päeva, metslindudel kuni 25 päeva. 
 
Kliinilised tunnused
 
Kliinilised tunnused sõltuvad viiruse virulentsusest, linnu liigist ja linnu immuunsusest. 
 
Kanadel
 
Enamik linde on loiud ja isutud, esmaseks tunnuseks võib olla silmasidekesta punetus ja turse. Edasi tekib kõhulahtisus, tekivad hingamishäired ning nahk ja limaskestad muutuvad sinakaks. Lindudel tekib pea- ja kaelapiirkonna turse. Närvinähtudest täheldatakse tiibade ja jalgade halvatust, värinaid, krampe ning kaela kõverdumist ja ringliikumist. Kanadel langeb järsult munatoodang, munad võivad olla ebahariliku värvusega, õhukese koorega ning sisaldada vedelat munavalget. Haiguse üliägeda kulu korral võib esineda ka äkksurma. 
 
 
 
Surmajärgsed muutused
 
Lahangul täheldatakse sooltrakti ja hingamisteede limaskestade põletikku, verevalumeid lihas- ja näärmemao piiril, verevalumeid serooskestadel ning südame väliskestal. Linnu munasari on liigverene, põrn suurenenud ja kahvatu. 
 
Newcastle`i haigus kuulub eriti ohtlike taudide nimekirja ning seetõttu tuleb selle kahtluselt või puhkemisest koheselt teavitada veterinaararsti.
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või 506 6687
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 738 6121
 
Kirjandus: 
2016. The Merck Veterinary manual 11th edition.
Tiiu Saar. Ettekanne „Lindude nakkushaigused".