Haiguste tutvustused
Interdigitaalne dermatiit (sõrgadevaheline nahapõletik) lammastel
15.10.2019
Lammaste interdigitaalne dermatiit on kontagioosne bakteriaalne haigus, tabandab lammaste jalgu ning on põhjustatud bakteriaalsest segainfektsioonist, kus kõige aktiivsem tekitaja on Dichelobacter nodosus. Haigusprotsessis osalevad sageli ka Fusobacterium necrophorum ja spiroheedid.
 
Tekitaja
D. nodosus (end. Bacteroides nodosus, Fusiformus nodosus) on anaeroobne ning väga proteolüütiline bakter. Tekitajal on mitmeid serotüüpe, haiguspuhangusse võivad olla kaasatud üks või mitmed serotüübid. Haiguse levik ja kulg sõltub eelkõige tekitaja virulentsusest. Virulentsus sõltub tüve keratolüütilisest aktiivsusest. 
Paljunemiseks vajab sooja ja niisket keskkonda. D. nodosus ei saa maapinnal püsida üle 4 päeva (mõnede allikate järgi maksimaalselt 7 päeva). Luues anaeroobse keskkonna, võib tekitaja olla kaua eluvõimeline sõrgade vahelises nahas ja nn. taskutes, mis tekivad sõranaha ja sarvseina vahele. Tekitaja hävib kuivamisel, kuumusega, päikesevalguse käes, külmaga ja mitmete kemikaalide olemasolul. Enamik desinfektante tapab D. nodosus’e
 
Haigusest
Haigestuvad lambad igas vanuses, osad tõud on vastuvõtlikumad.
Levib jalalt jalale või läbi keskkonna karjamaa või allapanu kaudu. Kitsed, veised ja ka karjamaal liikuvad sõidukid võivad haigust edasi kanda. 
Niisked karjamaad, karjateed ja mudased aedikud on peamised piirkonnad, kus haigus levib. 
Haiguse levik on kõige kiirem soojal ja niiskel ajal.
Haiguse kulg sõltub erinevatest faktoritest, sealhulgas D. nodosus tüve virulentsusest, keskkonnatingimustest, pidamisviisist, looma vastuvõtlikkusest ja kaasnevatest bakteritest.
Nakatunud või haigusest ohustatud lammastel  ei arene olulist loomulikku immuunsust või haigustekitaja vastast resistentsust. Lühiajalist immuunsust on võimalik saavutada vaktsiinide abil.
Haigus on levinud üle maailma lambakasvatuspiirkondades, tekitajat on leitud ka Eestis.
Nakkuse karja toomise vältimiseks soovitatakse mitte osta lambaid, kellel on haigus või kes pärinevad nakatunud karjast. Samuti vältida lammaste transportimist veovahendis, mida pole korralikult puhastatud ja desinfitseeritud. Uute loomade jalgu töödeldakse ja vajadusel värgitakse sõrgu, jalgu vaadeldakse kogu 30-päevase karantiini aja jooksul.
 
Kliiniline pilt
Varajased tunnused on punetus sõrgade vahelisel nahal, mis võib muutuda niiskeks ja seejärel võib tekkida karvade kadu. Hiljem on sageli näha valkjas-hallikat eksudaati sõrgadevahelisel alal. Mõnikord paranevad nahakahjustused spontaanselt, kuid sõltuvalt tüve virulentsusest võivad progresseeruda, haarates naha- sarvkoe vahelise ühenduse. 
Haigus tabandab lammaste jalgu ning iseloomustub kahe peamises kliinilise vormina
·         Kergem ehk healoomuline vorm – põletik piirdub sõrgade vahelise ruumiga, kus nahk on punane ja niiske.
·         Raskem ehk virulentne vorm – spetsiifiline krooniline progresseeruv nekrotiseeriv sõrgade vahelise epidermise ja sõra haigus, mis algab sõrgade vahelisest dermatiidist ja laieneb, hõlmates suuremaid pindu. Sõrgade vahel võib olla hall pastataoline saast. Kuna infektsiooni tõttu kahjustub lamina ja selle kapillaaride võrgustik, siis nahktalla (kooriumi) verevarustus häirub ja sõra sarvsein hakkab eralduma. Jalgadel on tugev mädalõhn. Pikaajaline infektsioon võib viia sõra deformeerumiseni.
 
Tüüpiline kliiniline tunnus on lonkamine, kuigi kõik loomad ei lonka. Enamasti on karjas haigestunud enam kui üks loom. 
Haarab sagedamini esijalgu, võrreldes tervete loomadega lamab haigestunud loom sagedamini. Tavaliselt on haigusest tabandunud mitu jalga, valu korral võib haige lammas rohtu süüa randmetele või kandadele toetudes.
 
Diagnoosimine
Kliiniliseks diagnoosimiseks vaadeldakse paljude lammaste jalgu. Ainult mõne looma ülevaatus võib anda eksitava diagnoosi. 
Tekitaja uurimine ja selle virulentsuse hindamine on oluline. 
Diferentsiaaldiagnostiliselt tulevad arvesse:
·         Jala abstsess – enamasti on haigestunud üks jalg, mis on paistes ja mädane.
·         Orf – tabandab tavaliselt jala ülemist osa, moodustuvad tumedad koorikud
·         Teised lonkamisega kulgevad haigused.
 
Kirjandus
Veterinary Medicine: A Textbook of the Diseases on Cattle, Horses, Sheep, Pigs, and Goats. Eleventh Edition. Volume Two. 2017. Elsevier Ltd.