Haiguste tutvustused
Sigade brutselloos
25.10.2019
 
Sigadel esinev peamiselt sigimishäiretega kulgev ohtlik bakteriaalne nakkushaigus. Haigus on teatamiskohustuslik, suuremates seafarmides toimub seroloogiline seire Brucella vastaste antikehade määramiseks.
 
Tekitajad
Gram-negatiivsed kokkobatsillid. Peamiselt tekitavad haigust Brucella suis biovarid 1, 2 ja 3, nendest Brucella suis biovar 2 on Euroopas metssigadel leviv liik, mis lisaks sigadele võib põhjustada haigestumist ka inimestel, veistel ja hobustel. B. suis biovar 2 kandjad on ka halljänesed.
Haigestumist võivad harva põhjustada ka B. melitensis ja B. abortus.
Sõltuvalt erinevatest faktoritest võib tekitaja väliskeskkonnas püsida eluvõimelisena alla 1 päeva, või enam kui 8 kuud. Bakteri elumust soodustab madal temperatuur, kõrge niiskustase ja otsese päikesevalguse puudumine.
 
Epidemioloogia
Nakatuda võivad erinevas vanuses sead, kuid enamasti avalduvad kliinilised tunnused täiskasvanud loomadel.
Enamasti on haigus krooniline. Kliinilised tunnused võivad olla vähesed, ning jääda märkamata, kuid ka asümptomaatilised loomad võivad eritada bakterit.
Tekitaja võib organismi sattuda saastunud sööda või veega, rooja, uriini, piima, vahendite (süstlad, tupepeeglid ja kunstliku seemendamise vahendid, riided), allapanu kaudu.
Nakatumine toimub enamasti läbi sigimisorganite limaskesta, harvem läbi konjunktiivi- ja ninalimaskesta ning nahavigastuste. 
Nakkuse ülekanne emalt lootele võib toimuda ka emakasiseselt, mõned neist ellujääjatest võivad jääda seronegatiivseteks kandjateks.
Peamised nakkusallikad on suguorganite nõred: sperma või tupeeritised, ning sünnituse käigus eritatud lootevedelikud, lootekestad, platsenta ja loode. Samuti haigete loomade tapajäätmed.
Nakatumise järgselt tekib esialgu mitmeid kuid vältav bakterieemia, misjärel tekitaja lokaliseerub organites.
Eestis oli viimane sigade brutselloosi juhtum 1988, Lätis 2010. aastal.
Ohustad on loomadega (sigade, eriti metssigade ja metsjänestega) kokku puutuvad inimesed (kütid, loomaarstid, loomakasvatajad, metsloomade lihaga ja nahatustamisega tegelevad inimesed).
 
Haigustunnused
Kliinilised tunnused võivad olla vähesed, ning jääda märkamata.
Esinevad peamiselt sigimishäired, mis tekitavad viljatust, kuid võivad esineda ka muud liigeste ja närvisüsteemi tabandumisega seotud häireid.
Emistel – sümptomid sõltuvad tiinuse staadiumist nakatumise ajal.
·         Tiinetel emistel abort
·         Varajased embrüonaalsed surmad ja embrüo resorptsioon mõne nädala jooksul pärast nakatumist
·         Surnultsünnid või nõrgad järglased
·         Päramiste peetus
·         Emakapõletik
·         Piimanäärme põletik
Kultidel
·         Epididümiit, orhiit
·         Munandite põletik ja turse, enamasti unilateraalselt. 
·         Kroonilistel juhtudel munandite atroofia
Muud sümptonid
·         Bursiit, sünoviit
·         Longe, mis võib olla seotud artriidi ja osteomüeliidiga
·         Sage võib olla diskospondüliit, mis viib tagakeha halvatuseni.
·         Abstsesside teke 
 
Patoloogilised muutused
Makroskoopilised muutused on varieeruvad sõltuvalt tabandunud organsüsteemist.
Võivad esineda abstsessid või muud mädased protsessid luudes, liigestes, limapaunades, lümfisõlmedes ning tabandunud organites.
Kultidel munandites ja lisasugunäärmetes abstsessid, granuloomid või muud mädased või põletikulised muutused.
Emistel noodulid, abstsessid ja eksudaadid emakas, mõnikord miliaarsed helekollased mädas-kaseoosse sisuga noodulid. Sellised miliaarsed noodulid võivad esineda ka udaras.
Abordi korral platsenta hüpereemiline ja turses. Loode võib välja näha normaalne või olla autolüüsunud või olla generaliseerunud bakteriaalse infektsiooni tunnustega (serohemorraagiline vedelik kehaõõntes ja nahaaluses koes).
 
Diagnoosimine
Kliinilise pildi ja lahanguleiu korral võetakse proovid bakterioloogilisteks ja seroloogilisteks uuringuteks. 
 
Lisainfo
Seroloogia labor 738 6106
Bakterioloogia labor 738 6120
 
Kirjandus
Grantina-Ievina L, Avsejenko J, Cvetkova S, Krastina D, Streikisa M, Steingolde Z, Vevere I, Rodze I. Seroprevalence of Brucella suis in eastern Latvian wild boars (Sus scrofa). Acta Vet Scand. 2018 Mar 24;60(1):19. doi: 10.1186/s13028-018-0373-9. PubMed PMID: 29573743; PubMed Central PMCID: PMC5866520.
 
Unilateraalne orhiit kuldil. Foto: Megit  jt. 2010