Haiguste tutvustused
Bakteriaalne neeruhaigus
07.11.2019
 
Tekitaja
Tekitaja Renibacterium salmoninarum
 
Haigusest
Renibacterium salmoninarum ohustab lõhilasi. Haigus süveneb järk-järgult, ilma selgete kliiniliste tunnusteta. Kalade haigestumine on üsna ootamatu ning haigestumine on küllaltki massiline. Haiguse tekkeks on soodne aeg sügisel ja talvel, kuid mitte alla 8C vees. 
Spetsiifilised haigusele viitavad kliinilised tunnused puuduvad, kaladel tekib punnsilmsus, haavandid, nahavigastused ja kalad surevad. Haigusele iseloomulikud patoloogilised muutused on siseelundite nekroos või neis tekkinud granuloomid. Lahangul on näha neerude turset ja nende marmorjat välimust. Kalade nakatumine antud bakteriga on lõpuni välja selgitamata. Viimaste uurimuste põhjal arvatakse, et Renibacterium salmoninarum elab tervete kalade seedekulglas, kust pääseb kala siseelunditesse soolekahjustuste kaudu põhjustades ka kala haigestumist. Renibacterium salmoninarum võib kalade seas levida nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. 
Bakteriaalset neeruhaigust peetakse üle keskmise ohtlikuks haiguseks. Antud haiguse ravi on keeruline, kuna bakterid paiknevad kala makrofaagides. Raviks kasutatakse erütromütsiini ja teisi antibiootikume. Oluline on vältida stressi põhjustavaid olukordi, järgida farmi bioohutust ja bioturvalisust, hukkunud kalad või haigustunnustega kalad tuleb kiiresti veekogust eemaldada ning püügivahendid desinfitseerida.
 
 
 
Diagnoos
• Tekitaja isoleerimine ja identifitseerimine. 
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend
 
Lisainfo
 
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7 386 120
 
Üldised kalade haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo. Kontakt: telefon 738 6122 või 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee.
 
Kirjandus:
• Päkk, P., Must, K.,Kass, M., Tuvikene, A. (2018). Kalade haigused. Tartu: Eesti Maaülikool.