Hinnakujundus
Tasuliste teenuste hinnakujundamise põhimõtted VTL-s
 
Analüüside ja uuringute maksumused kalkuleeritakse täiskuluarvestuse põhimõttel jaotades  erinevate ressursside kulud teenuseühikutele (arvestusobjekt) ja nii saadakse teenuseühiku kogukulu. Otseste kuludena võetakse arvesse otsene materjali kulu ja tööjõukulu. Tööjõukulu arvestatakse minutipalga ja analüüsiks kuluva arvestusliku aja (minutid) korrutisena, millele lisandub maksukulu. Lisaks otsestele kuludele arvestatakse teenuse maksumuse kalkuleerimisel ka kaudseid kulusid, koondnimetusega üldkulud. Üldkulude all on laborihoonete ja –ruumide majandamiskulud, inventari kulud, seadmete hoolduskulud ja muud majandamiskulud v.a. materjalikulu ning juhtiv- ja tugiteenust osutava personali palgakulu koos maksudega. Üldkulud on hinnatud erinevates kulukohtades ja seotakse kuluobjektidega kasutades arvestuslikku keskmist osakaalu otsestest kuludest, mis on hetkel 35%. Teenuste maksumuse arvestamise põhimõtted on sarnased nii riikliku kui ka erasektori teenuste puhul. Erinevus seisneb investeeringu komponendis, mida riikliku teenuse maksumuses arvesse ei võeta (alates 2018). Erasektori teenuse maksumuses moodustavad investeeringud 10 % kuni 20% otsestest kuludest. Tulenevalt sisendhindade muutusest (materjal ja  töötajate palgad) vaadatakse hinnad regulaarselt üle ja vajadusel korrigeeritakse maksumusi. Viimane muudatus oli 01.07.2019.
 
Analüüside ja uuringute hinnakalkulatsioonid on läbipaistvad ja klientidele nende nõudmisel laboratooriumi asukohas  kättesaadavad.