Lammaste ja kitsede rõuged

Lammaste ja kitsede rõuged

30.01.2020

Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega.

Tekitajad

Lammaste rõugeviirus (sheep pox virus, SPV) ja kitsede rõugeviirus (goat pox virus, GPV).

Valdavalt põhjustab haigust kitsede rõugeviirus, harvem lammaste rõugeviirus. Mõlemad viirused kuuluvad sugukonda Poxviridae ja perekonda Capripoxvirus.

Mõlemad viirused on tundlikud otsese päikesekiirguse suhtes, ülimalt tundlikud aluselise või happelise pH suhtes ja inaktiveeruvad 56°C juures 1-2 tunniga. Villas ja karvades püsivad viirused eluvõimelisena kuni kolm kuud. Külmutamine-sulatamine võib vähendada viiruste nakatamisvõimet.

Haigusest

Haigus levib piisknakkusena otsese kontakti korral haige viirust levitava loomaga, kelle limaskestadel on haavandunud paapulid. Enne paapulite tekkimist nakatunud loom viirust veel ei levita. Nakatunud loom eritab viirust sülje, silma- ja ninaeritiste, piima, uriini ja roojaga. Viiruse eritumine organismist väheneb kui paapulid nekrotiseeruvad ja looma organismis moodustuvad neutraliseerivad antikehad (umbes nädal peale haiguse avaldumist). Nakatumine võib toimuda ka nahakriimustuste kaudu. Lisaks võib viirus levida viirusega saastunud inventari, sõidukite, sööda jms vahendusel. On täheldatud ka levikut putukate vahendusel (pigem väheoluline roll). Kroonilist viiruse kandvust loomadel ei teki.

Harva on kitsede rõugeviirus põhjustanud kahjustusi ka inimesel. Inimene ei haigestu lammaste rõugetesse, kuid Rootsis isoleeritud kitsede rõugeviirus põhjustas haigete kitsedega kokkupuutunud inimeste kätel rõugelaadset löövet.

Lammaste rõugete puhul esineb suuri erinevusi eri tõugude haigestumise raskusastme vahel, eriti raske on haiguse kulg peenvillalammaste hulgas.

Kliiniline pilt

Haiguse inkubatsiooniaeg kestab 8-13 päeva. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Võib esineda ka subkliinilist haigestumist.

Haigusele iseloomulikeks tunnusteks on:

  • kõrge palavik ( üle 40ºC);
  • hingeldamine;
  • loidus
  • silmalaugude turse, pisaratevool, valguskartus, silma sidekesta ja nina limaskesta põletik (mis võib muutuda mädaseks);
  • suurenenud lümfisõlmed;
  • nahakahjustused (tekivad 1-2 päeva peale palavikku) eelkõige villavabadel aladel (kaela- ja kubemepiirkond, silmalaud, lahkliha, munandikott ja udar)- 1-2 päeva peale palaviku algust, tekivad 2-3 cm diameetriga punased laigud nahal, mis 1-2 päevaga tihkenevad ja arenevad paapuliteks (sõlmekesed, mida ümbritseb punane ääris), millele võivad tekkida korbad ning areneda edasi villideks.

Kitsedel on haiguse kulg kiirem, kui lammastel. Haigestumus jääb tavaliselt 70-90% vahele, suremus 5-10% (võib ulatuda ka kuni 100%ni).

Levik

Eestis pole siiani lammaste ja kitsede rõugeid diagnoositud. Haigus esineb enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

18. detsembril diagnoositi Venemaal Pihkva oblastis Puškinskije Gorõ rajoonis Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel lammaste ja kitsede rõuged tuhandepealises lambakarjas.

Kirjandus