Koos loome uut teadmist

Campylobakter spp. tuvastamine toorpiimas

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium osaleb rahvusvahelises uuringus, mis tegeleb Campylobacter spp. tuvastamisega toorpiimas.

 
 Olgugi, et suur osa kampülobakterioosi haigestumisi on seostatavad saastunud linnuliha tarbimisega, peetakse ka toorpiima toidutekkeliste haigustekitajate osas kõrge riski allikaks. Kampülobaktereid leidub tervete veiste sooletraktis ja farmi keskkonnas ning seetõttu on piima saastumise risk kõrge. Pastöriseerimise kasutuselevõtt tõi kaasa toidutekkeliste haiguspuhangute märkimisväärse vähenemise. Viimastel aastakümnetel on aga populaarsust kogunud toorpiima ja toorpiimast valmistatud toodete tarbimine, mis võib kaasa tuua toidu kaudu levivate haiguste, sealhulgas kampülobakterioosi, arvu suurenemist. Mitmed riigid on läbi viinud kampülobakterite levimusuuringud toorpiimas ja piimafiltritel, kuid kasutatud on erinevaid metoodikaid. Kuna mitmete kampülobakterioosi haiguspuhangute puhul Euroopa Liidus on leidnud tõendamist nende seos saastunud toorpiima tarbimisega, siis on vajadus kehtestada ühtsed meetodid, mis võimaldaksid kampülobakterite usaldusväärset tuvastamist toorpiimas.

Erinevate meetodite hindamiseks ja kõige usaldusväärsema protokolli loomiseks Campylobacter spp. tuvastamiseks toorpiimas, algatas EL-i kampülobakteri referentlabor (SVA) koostööprojekti, mille eesmärk on vastata järgmistele küsimustele: (1) Kas toorpiima säilitamine jahutatud temperatuuril mõjutab kampülobakteri eluvõimet aja jooksul?; (2) Kas pH kohandamine neutraalseks mõjutab positiivselt kampülobakteri avastamist toorpiimas? (3) Millist rikastuspuljongit (Preston või Bolton) tuleks kasutada kampülobakteri tuvastamiseks toorpiimas?

Koostööprojektis osalevad mitmete riikide kampülobakterite referentlaborid (NRL) sealhulgas Veterinaar- ja Toidulaboratoorium. Projekti tegevused viiakse ellu ajavahemikul mai kuni detsember 2020.